Jüri Kaldmaa „Ärdunsoldan 2012”

Esietendus 1. aprillil 2012 Vilde teatris (Tartus, Pepleri 27).

https://www.youtube.com/watch?v=BPI2hfV7sF0


Näidend on pühendatud Jaanile.


Lavastaja: Jaan Tooming (1946–2024)
Kunstnik ja plakati autor: Ursula Noor
Videokunstnik: Indrek Tobre
Muusikaline kujundus: Jaan Tooming, Jüri Kaldmaa


Tegelased (ilmumise järjekorras):

1) Toot, leskmees, 65-aastane – Matti Linno (1945–2021)
2) Laasu, Toodu naine, 57-aastane – Helve Nurk
3) Muki, 8-aastane – Tess Pauskar
4) Nall, 19-aastane – Ursula Noor
5) Ürg, lehekandja, 30-aastane – Jüri Kaldmaa
6) Jammar, Nalli vanaisa, 70-aastane – Rein Annuk
7) Mämm, 81-aastane – Aire Pajur
8) Ärdunsoldan – Sander Soo

Kahjuks videos puudub lavastuse finaal – palve ja Ärdunsoldani ilmumine.


Arvustusi ja kirjutisi:
https://www.vildeteater.ee/repertuaar/ardunsoldan-2012/


Peeter Piiri:

„Asetasin end küsimuste ja vastusteta Toominga teatririitusse ning sain suurepärase teatrielamuse.”^[1]

Jüri Kaldmaa:

„Lavastaja Jaan Tooming lendab. Ta on kosmosemees, astro- või suisa ufonaut. Kui ta lendu tõuseb, eks püüa kannul püsida.”^[2]

Heili Sibrits:

„Ja „Ärdunsoldani 2012” vabatahtlikud näitlejad teevad silmad ette nii mõnelegi palgalisele näitlejale – siinkohal sügav kummardus pimedat ratastoolimeest mänginud Rein Annukile Tabivere harrastusteatrist.”^[3]



Jüri Kaldmaa
Kolm killukest


***
Elava Eesti näitekirjaniku teos oli Jaani lavastajaloomingus harv külaline. Jaan lavastas 55 aasta jooksul kõigest kuue kaasaegse Eesti autori tekste. Ometi tegi ta sadakond lavastust. Need kuus kirjanikku (sündimise järjekorras) ja kuus näidendit + üks dramatiseering (nr. 5) on:
1) Osvald Tooming (1914–1992), „Külvikuu” (1972, Vanemuine) ja „Musta Mandri kasupoeg” (1981, Vanemuine);
2) Ain Kaalep (1926–2020), „Mäe veri (Totomauna)” (1979, Vanemuine);
3) Lembit Eelmäe (1927–2009), „Otsides oma saart” (1994, Vanemuine);
4) Jaan Kruusvall (1940–2012), „Jõgi voolab” (1980, Ugala);
5) Henn Mikelsaar (1943), „Käiski Nuustakul ära” (1998, Vanemuine);
6) Jüri Kaldmaa (1968), „Ärdunsoldan 2012” (2012, Vilde teater).^[4]
Ja seitsmes oli Jaan ise.^[5]

Lavale jõudis 1970-ndatel, 1980-ndatel ja 1990-ndatel igal kümnendil kaks teksti ning 2000. aastast kuni lavastaja surmani (2024) üksnes üks näidend. Jaanist noorem olen ainult mina. Ja ma olen teine autor, kes lavastaja soovil oma näidendi lavastuses kaasa mängis. Esimene oli professionaal Lembit Eelmäe.

Pildilt puuduvad Martin Alguse, Nikolai Baturini, Jüri Ehlvesti, Raimond Kaugveri, Mart Kivastiku, Andrus Kivirähki, Jaan Krossi, Madis Kõivu, Urmas Lennuki, Ardi Liivese, Juhan Peegli, Egon Ranneti, Paul-Eerik Rummo, Rein Saluri, Kulno Süvalepa, Mats Traadi, Jaan Tätte, Jaan Unduski, Mati Undi, Vaino Vahingu, Arvo Valtoni, Enn Vetemaa, Ervin Õunapuu jmt. (draama)tekstid.


***
Jaaniga tutvusin ma 1996. aasta suvel ja temast sai minu ristiisa EELK Tartu Peetri koguduses. 21. novembril 1997 asusin tööle varahommikuse lehekandjana Raadil. Jaan palus mul kirjutada näidend sellest, mida ma oma postiringil näen. Tuli sihuke reaalsusest lähtuv fantaasiapiltide rida, üheks tegelaseks rääkiv koer. Esialgne tekst valmis 1998 ja kandis pealkirja „Ärtusoldat”. Lavastus sai uue nime – „Ärdunsoldan 2012” –, mille pani lavastaja. Tollel aastal oodati maailma lõppu.
Põimisin teksti mitmeid Arvo Pärdi palasid („Arbos” jt.), „Stabat Materi” algus kõlas ka lavastuses. Kui Nall (Ursula Noor) mängib viiulit, alates 45.27 kuni 48.27. Videos on see paraku vaigistatud.


***
Jaan tahtis „Ärtusoldatit” lavale tuua Vanemuises ja ka Endlas (paralleelselt vendade Čapekite näidendiga „Putukate elust”, mis esietendus 16. jaanuaril 1999). Kummaski teatris tulemuseta.
24. veebruaril 2012 anti Jaanile Tartu Ülikooli aulas üle Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia (64 000 eurot). Meie proovid juba käisid. „Ärdunsoldan 2012” esietendus 1. aprillil 2012 Tartus, Vilde teatris. Esietenduse peolaud oli rikkalik.



------------
^[1] Peeter Piiri. Vana uus teatriuuendus. Sirp 13. aprill 2012.
https://www.sirp.ee/vana-uus-teatriuuendus/
^[2] Tambet Kaugema. Pealelend. Jüri Kaldmaa. Sirp 13. aprill 2012.
https://www.sirp.ee/pealelend-jueri-kaldmaa/
^[3] Heili Sibrits. Jaan Tooming pakub lohutust? Postimees 4. aprill 2012.
https://www.postimees.ee/796966/jaan-tooming-pakub-lohutust
^[4] Vt. ka Luule Epner. Jaan Tooming ja eesti klassika. Looming nr. 4 2025, lk. 524.
https://www.looming.ee/jaan-tooming-ja-eesti-klassika/
^[5] Näiteks tema kirjutatud ja lavastatud „Ploomipuu õis” esietendus 2. novembril 2008 Vanemuise ovaalsaalis. (Mängiti ka 2006 Tartu Kunstimuuseumi näitusemajas.) Jaani lühinäidendeid on peale tema enda lavastanud ainult siinkirjutaja. „Penskarid” ja „Papa Karla” esietendusid 15. aprillill 2013 Tartu Kirjanduse Majas. Lavastas Jüri Kaldmaa, mängisid Ursula Noor ja Peeter Piiri, puldis Indrek Tobre (video, valgus ja heli). Jaani „Joeli ja Maria” lavastasime me kahekesi. Esietendus toimus 23. novembril 2015 Tartu Linnaraamatukogus. Mängisid Birgit Kööbi, Carolina Kask, Markus Huul ja Rein Annuk.
Vt. ka Luule Epner. Jaan Tooming ja eesti klassika. Looming nr. 4 2025, lk. 523.
https://www.looming.ee/jaan-tooming-ja-eesti-klassika/



Ilmunud: Blogi „Jeesuse oma”, 2. oktoober 2025.
https://kaldmaajyri.blogspot.com/2025/10/juri-kaldmaa-ardunsoldan-2012.html