Pisut proosat – „KAINENEMINE“ (kaks katkendit).

(„Looming“ 2013, nr. 1.)

 

http://www.looming.ee/2013/02/kainenemine-rebendeid-kirjadest-kaks-katkendit-romaanist/

 

***

Las värisevad taevad, vappub maapind,

kui uksele käib prõmmimas Euroopa.

Su reite vahelt leidsin kaitsva koopa,

kust kätte eales ta ei saa mind.

(Tekst ilmunud – J. Kaldmaa, Lapsevaev, 2004, lk. 13.)

Arvustusi ja artikleid mu näidendite ja lavastuse kohta.

Kirjutiste nimekiri pole täielik. Hetkel peaks siin kokku olema 25 linki.

Igal juhul – viimane arvustus ilmus täna, 10. mail 2013 „Sirbis“ Anu Sildniku sulest.

1) J. Kaldmaa „SURNUD LIBLIKATE TANTS“ (esietendus 1. novembril 1992, lavastaja Andres Lepik)

(Arvustasid Mart Kivastik, Kati Murutar, Arno Oja jt.)

2) J. Kaldmaa „KÜLALITSEMAJA“ (esietendus 4. juunil 2005, lavastaja Raivo Adlas)

1 Autori (lühi)intervjuu –http://tartu.postimees.ee/020605/tartu_postimees/kultuur/167564.php
2 Raimu Hanson –http://tartu.postimees.ee/030605/tartu_postimees/kultuur/167563.php
3 Lennart Peep –http://tartu.postimees.ee/210605/tartu_postimees/kultuur/169455.php
4 Riho Laurisaar – http://www.epl.ee/news/kultuur/pits-viina-hinge-alla-ja-lavale.d?id=51013359
5 Andrus Esko – http://www.ohtuleht.ee/175401

3) J. Kaldmaa „POMMUUN“ (esietendus 20. mail 2006, lavastaja Raivo Adlas)

1 Lennart Peep –http://tartu.postimees.ee/230506/tartu_postimees/kultuur/202691.php

4) J. Kaldmaa „VALGUSETEGU“ (esietendus 30. mail 2008, lavastaja J. Kaldmaa)

1 Raimu Hanson –
http://tartu.postimees.ee/280508/tartu_postimees/kultuur/333561.php?striptiisile-jargneb-teine-elu
2 Arvo Uustalu – http://www.ohtuleht.ee/280846
3 Lennart Peep – http://tartu.postimees.ee/080608/tartu_postimees/kultuur/334860.php


5) J. Kaldmaa „KITARRIÕPETAJA“ (esietendus 3. detsembril 2009, lavastaja J. Kaldmaa)

1 Piret Bristol – http://www.tartupostimees.ee/226043/inimesed-voodis/

2 Peeter Piiri –
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10830:lavastamatu-lennukas-lavalejoudmine-&catid=3:teater&Itemid=2&issue=3302

 

6) Isaac Bashevis Singeri „PATUKAHETSEJA“ (esietendus 2. aprillil 2011, lavastaja J. Kaldmaa)

1 “Tambet Kaugema “PEALELEND: Jüri Kaldmaa, “Patukahetseja” dramatiseerija ja lavastaja – Sirp 08.04.2011″

2 “Peeter Piiri “Vanatestamentlik juut sattus seksrevolutsiooni” – Tartu Postimees 20.04.2011″
3 “Jaan Tooming “Põgene, vaba lapsuke!” – Vilde Teatri blogi 01.05.2011″
4 “Meelis Friedenthal “Oh, Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed” – Sirp 06.05.2011″
5 “Kaie Nõlvak “Patukahetsus ja meeleparandus endises vaimuhaiglas” – Vooremaa 14.04.2011″
6 “Toomas Lõhmuste “Võimas teatripidu Jõelähtmes” – Jõelähtme vallaleht nr 170, august 2011″

7) J. Kaldmaa „ÄRDUNSOLDAN 2012“ (esietendus 1. aprillil 2012, lavastaja Jaan Tooming)

1 http://www.sirp.ee: Pealelend – Jüri Kaldmaa
2 http://www.teatritasku.ee: Ärdunsoldani pärisnimi on puhastus
3 http://www.sirp.ee: Vana uus teatriuuendus
4 http://www.tartupostimees.ee/800480/jaan-tooming-paastab-maailma/

8) Jaan Toominga „PENSKARID“ ja „PAPA KARLA“ (esietendus 15. aprillil 2013, lavastaja J. Kaldmaa)

1 Jürgen Rooste –
http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/teatrit-pole-kunagi-liialt.d?id=65917582
2 Lühiintervjuu „Sirbile“ –
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=17848:pealelend-jueri-kaldmaa&catid=3:teater&Itemid=2&issue=3437
3 Deivi Tuppits – http://www.tartupostimees.ee/1208928/kui-lopeb-tsivilisatsioon/
4 Anu Sildnik –
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=18107:kaks-olmeapokalueptilist-naegemust&catid=3:teater&Itemid=2&issue=3441

 

JÜRI KALDMAA Wikipedias
(Artikli autor Aivar Kull)

http://et.wikipedia.org/wiki/Jüri_Kaldmaa

Jüri Kaldmaa (sündinud 14. aprillil 1968 Pärnus) on eesti luuletaja, näitekirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik.
Jüri Kaldmaa lõpetas 1986 Pärnu I Keskkooli ja õppis 1986–87 TRÜs filoloogiateaduskonnas ajakirjandust. Ta on töötanud valvurina, kooliteenijana, lehekandjana, arvutiladujana Postimehes, ajakirjanikuna Tartu Linnalehes, toimetajana ajalehes Eesti Kirik. Eesti Kirjanike Liidu liige alates aastast 2005. [1]

Sisukord
• 1 Teosed
• 2 Näidendite lavastusi
• 3 Tunnustused
• 4 Viited
• 5 Kirjandus
• 6 Välislingid

1 Teosed
• Luulekogu "Passioon", Huma, Tartu 2000, 80 lk; ISBN 9985898281
• Näidendivalimik "Kolmainsus", Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2001, 386 lk, ISBN 9985811151; sisaldab 4 näidendit: "Surnud liblikate tants", "Delirium tremens", "Askeet ja Libu", "Kolmkõla(d)"
• Luulekogu "Lapsevaev", Ilmamaa, Tartu 2004, 64 lk; ISBN 9985771486
• Kriitikakogumik "Isa kasvab pojaks" (alapealkiri: "Poeedi kollaažromaan 1986–2005"), Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2009, 288 lk; ISBN 9789985792490

2 Näidendite lavastusi
• "Surnud liblikate tants", lavastaja Andres Lepik Ugalas 1992
• "Kitarriõpetaja" (autor oli ka lavastaja ja muusikaline kujundaja), esietendus Vilde teatris 3. 12. 2009
• "Patukahetseja" (Isaac Bashevis Singeri samanimelise romaani põhjal; Jüri Kaldmaa oli dramatiseerija, lavastaja ja muusikaline kujundaja), esietendus Vilde teatris 2. 4. 2011
• "Ärdunsoldan 2012", lavastaja Jaan Tooming, esietendus 1. 4. 2012 Vilde teatris

3 Tunnustused
• 1990 kultuurilehe Reede aastapreemia filmikriitika alal
• 1991 I auhind Ugala näidendivõistlusel ("Surnud liblikate tants")

4 Viited
1. ↑ Eluloolised andmed tutvustusest: Kirjanike Liidu uusi liikmeid – Looming 2005, nr 6, lk 949

5 Kirjandus
• Jürgen Rooste, "Vikatiga pühamehe aeda" (luulekogu "Passioon" arvustus) – Looming 2000, nr 11, lk 1736–38
• Indrek Hirv, "Genius loci" (luulekogu "Passioon" arvustus) – samas, lk 1738–39
• Berk Vaher, "Kolm tragöödiat ja üks saatürimäng" (näidendivalimiku "Kolmainsus" arvustus) – Looming 2002, nr 8, lk 1266–70
• Doris Kareva, "Pathos'e poeet" (luulekogu "Lapsevaev" arvustus) – Sirp 21. 1. 2005, lk 12
• Priidu Beier, "Vedurid, vagunid ja dresiinid" (luulekogu "Lapsevaev" arvustus) – Looming 2005, nr 4, lk 622–625
• Mart Velsker, "Mitte üksnes jambist" (luulekogu "Lapsevaev" arvustus) – Vikerkaar 2005, nr 6, lk 97–103
• Madis Kolk, "Tola trots ja varjulise apoloogia" (raamatu "Isa kasvab pojaks" arvustus) – Vikerkaar 2009, nr 7/8, lk 183–185

6 Välislingid
• Hannes Varblane, "Tahaks kirjutada Kaldmaast" – Postimees 19. 8. 1996
http://www.postimees.ee/leht/96/08/19/kultuur.htm#teine
• Verni Leivak, "Kui su elu on alasti kistud, kuidas sa siis ise riidesse jääd?" (raamatust "Kolmainsus"; ka vestlus autoriga) – SL Õhtuleht 24. 11. 2001, lk 15
http://www.ohtuleht.ee/114727
• Jan Kaus, "Jüri Kaldmaa – seksikas messias" (näidendivalimiku "Kolmainsus" arvustus) – Sirp 4. 1. 2002, lk 5
http://www.sirp.ee/archive/2002/04.01.02/Kirjand/kirjand1-4.html
• Ivar Sild, "Poega ei kasvanud" (raamatu "Isa kasvab pojaks" arvustus) – Eesti Ekspress 2. 7. 2009, lk B8 (link Ivar Silla kodulehele)
http://ivarsild.blogspot.com/2009/07/poega-ei-kasvanud-arvustus.html
• Piret Bristol, "Inimesed voodis" (näidendi "Kitarriõpetaja" arvustus) – Tartu Postimees 17. 2. 2010, lk 5
http://www.tartupostimees.ee/226043/inimesed-voodis/
• Peeter Piiri, ""Lavastamatu" lennukas lavalejõudmine" ("Kitarriõpetaja" arvustus) – Sirp 4. 6. 2010
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10830%3Alavastamatu-lennukas-lavalejoudmine-&catid=3%3Ateater&Itemid=2&issue=3302
• Tambet Kaugema, "Pealelend. Jüri Kaldmaa" – Sirp 13. 4. 2012, lk 18
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=14606%3Apealelend-jueri-kaldmaa&catid=3%3Ateater&Itemid=2&issue=3389

***

Veel võin Sind vaadata niisama.

Veel pole ohtu lubada ja julgust täita.

Kas sellest jätkub? Peab piisama?
Aeg saabub kord. Kuid kas ta miskit näitab?

Ma jälgin ikkagi Su liigutuste ilu.
Ka siis, kui me ei satu kõrvu.

Tea, et Su sõrmil poleks enam vilu,
kui riivaks nad mu põski, suud ja kõrvu.

 

(Tekst ilmunud – J. Kaldmaa, Lapsevaev, 2004, lk. 9.)

***

Pikk päiksehääb ja vaibund päeva maru.
Ma kõnnin mööda laste jooksurada,

kust leian ainult pulstund mängukaru,

ja püüan teda elustada.

Kirg Sinu järele – pea kaigub hõige –
mind vallutab kui udu uinund linna.
Öö mustav plagu rullub üle kõige
ja kõduhõngu kandub ninna.

Kõik maailm tungib pimeduses rindu.
Ott ärkab,  r ä ä g i b  –
                           kahm mu näost viib vere:
„Kas sa ei võtaks käpast välja pindu?
Ma pole ammu andnud tere...“


(Tekst ilmunud – J. Kaldmaa, Lapsevaev, 2004, lk. 60.)

Laul „Mind vahetati koera vastu“


http://youtu.be/4eBQAMAdbr4

https://soundcloud.com/#jyri-kaldmaa/j-ri-kaldmaa-mind-vahetati

 

Muusika ja sõnad: Jüri Kaldmaa
Laul ja kitarr: Jüri Kaldmaa
Ilmunud: CD „Laulvad kirjanikud“ (2007)
Foto: Maido Hollo

Autori kontakt: jkaldmaa@gmail.com

http://www.facebook.com/juri.kaldmaa

 

Mind vahetati koera vastu

 

Mind vahetati koera vastu.

Mõnus muhe bernhardiin,
kes rekilt vaibale ei astu.
Minu lemmikjook on valge viin.

Kaupmehed kõigist saand ja litsid.
Ja minagi vaid sitsin.
Suhu topitakse maiustusi,
et ei uluks ma kui susi.

Küll Sinagi mu maha ärid!
Ikka puuduvad Su toast
veel tigudiivan, öölamp, järid.
Kas Sa unistada tihkad boast?

Kaupmehed kõigist saand ja litsid.
Ja minagi vaid sitsin.
Suhu topitakse maiustusi,
et ei uluks ma kui susi.

Ei oleks uskund – kõlban kaubaks.
Tartu turul kätte käest.
Lett tsinkjas saanud on Su laubaks.
Mina ära lidun täiest väest.

Kaupmehed kõigist saand ja litsid.
Ja minagi vaid sitsin.
Suhu topitakse maiustusi,
et ei uluks ma kui susi.


(Tekst ilmunud – J. Kaldmaa. Lapsevaev, 2004, lk. 36 ja lk. 38.)

Lisaks - http://www.virufolk.ee/node/1162

Laulvate kirjanike plaadil esitan ma laulu „Mind vahetati koera vastu”, mille sõnadeks olen salakavalalt kokku sulatanud kaks oma luuletust: „Poeedile” (refrään) ja „***Mind vahetati koera vastu...” (salmid).

Pikem luuletus (kolm salmi) on pühendatud muusale, kellega saatus mind 1992. aasta kevadel kokku viis ja kes mind – tänu mu tollasele kärakalembusele – võrdlemisi kähku hülgas. Õigesti tegi. Mina muidugi nutsin.
Minusugune bluesisõber käis armununa isegi Harku järve kantrifestivalil (!), kuna neidisele meeldis hirmsasti country. Mõistetavatel põhjustel mäletan ma tollest üritusest õige vähe.
Laulusalm ei valeta. Pisike parandus tuleb siiski teha. Valge viin oli. Täna eelistan ma Värska vett.

Laul „Hoopis teine mees“

http://youtu.be/R4QIZ5vDOUo

 

https://soundcloud.com/#jyri-kaldmaa/jyri-kaldmaa-hoopis-teine-mees

 

 

Muusika ja sõnad: Jüri Kaldmaa

Laul ja kitarr: Jüri Kaldmaa

Ilmunud: CD „Laulvad kirjanikud“ (2007)

Autori kontakt: jkaldmaa@gmail.com

http://www.facebook.com/juri.kaldmaa

 

Hoopis teine mees

 

Sa aeled sohval alasti.

Ja pitsides on imal viin.

Su suule hoopis teine mees
on huuled surund minu eest.

Su puusi hoopis teine mees
nüüd pigistamas minu eest.

Su pillu hoopis teine mees
nüüd tungimas on minu eest.

Ma mõõga tegin orhideest.
Ta saadan lööma seda meest.

Siis mehel, kes on Sinu sees,
on omakorda ora pees.

Sa aeled sohval alasti.
Ja pitsides on imal viin.

Ent mehel, kes on Sinu sees,
on orhidee kui ora pees.


(Tekst ilmunud - J. Kaldmaa. "Lapsevaev", 2004, lk. 26.)

Lühiintervjuuke „Sirbile“ (12. aprill 2013)

 

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=17848%3Apealelend-jueri-kaldmaa&catid=3%3Ateater&Itemid=2&issue=3437

Pealelend: Jüri Kaldmaa

Kirjanik ja lavastaja Jüri Kaldmaa toob 15. aprillil Tartu Kirjanduse Majas lavale lavastaja ja kirjaniku Jaan Toominga kaks lühinäidendit: „Penskarid” ja „Papa Karla”. Lavastuses mängivad harrastusnäitlejad Ursula Noor ja Peeter Piiri.

Miks sina kui kirjanik võtsid nõuks taas lavastama hakata?

Jüri Kaldmaa, kirjanik ja lavastaja: Minu teatritegemise põhjus on lihtne. Kuna riigiteatri – näiteks Vanemuise – pakutav jääb mulle üldjuhul üsna üheülbaliseks ja tüütuks, siis tuleb endale meelepärast teatrit ise teha. Pärast „Surnud liblikate tantsu” kirjutamist (laval Ugalas aastatel 1992-1993) püsin riigiteatri jaoks persona non grata’na. Ju nii pidi minema. Loomingulisem ongi.

Lavastasin amatöörnäitlejatega profiteatri ära põlatud ja lavastamatuks kuulutatud enda paruusia „Valgusetegu” (2008) ja komöödia „Kitarriõpetaja” (2009). Singeri „Patukahetseja” dramatiseering ja lavastus (2011) osutus edukaks, korjates harrastusteatrite festivalidelt mitmeid auhindu.

Lavastaja Jaan Toomingat teatakse või vähemalt arvatakse teadvat. Kuidas aga iseloomustada tema näitekirjanduslikku loomingut?

Ei hakka salgama, et eesti nüüdisaegsed palju mängitud ja ka pärjatud näitekirjanikud (ei pea silmas Kruusvalli ega Kõivu) on mulle võrdlemisi igavad. Dramaturg Jaan Toomingaga seda probleemi pole. Tema (lühi)näidendites peitub sügav ja kosmilis-igavikuline mõte, mitte ei aeta olmelist loba ja tühja-tähja, nagu pahatihti lavalt näeb ning kuuleb. (Meenutan, et kirjanik Jaan Tooming on avaldanud seitse raamatut.) Iga on mul juba säärane, et tuleb tegeleda asjadega, millel oleks ka mõte.

Targa inimese kõrval võib südamerahuga loll olla. Ma tean, et ma midagi ei tea. Ent Jaan teab. Jaani looming – nii kirjanduslik kui ka lavaline – on mulle kosutav.

Milliseid teemasid käsitletakse Jaan Toominga kahes lühinäidendis, mis sa lavale tood?

„Penskarites” ja „Papa Karlas” avaldub toominglikkuse põhituum: põlgus haleda maise elu vastu, müstilised ulmad ning tingimata lahkumine paremasse ja kaunimasse maailma. See peab olema võimalik! Mõlemas lühinäidendis tegutseb kaks tegelast: mees ja naine. Mõlemat naist kehastab Ursula Noor, kes on ka lavastuse kunstnik ja plakati autor. Mõlemat meest mängib Peeter Piiri. Nii Noor kui ka Piiri on andekad harrastusnäitlejad.

„Penskarid” ja „Papa Karla” on minu kui väikese lavastaja tänukummardus suurele meistrile.

 

Intervjuu "Terevisioonis" (2007)

http://youtu.be/5iWPOz301rA

Lõiguke ETV „Terevisioonist “ (20. aprillil 2007). Saatejuht Kaileen Mägi.