Gunnar Aarma 7. (kõik haiged ja vaesed on lollid)

Gunnar Aarma:

See inimene ootab nüüd, et ma paneksin talle käed külge, no näiteks käed peale, et teda terveks teha või et ma vajutaksin teatud punktidele või et ma loeksin talle võlusõnad ja tema läheb siis ja elab edasi nii nagu on ikka harjunud. Tema – see igavene loru, sest tuletan meelde: kõik haiged ja kõik vaesed on lollid. Mul abikaasa ei luba küll seda väljendust kasutada, aga kuna teda praegu ei ole siin, siis ma riskin, sest eestlasele on see sõna „loll” väga arusaadav. Kui ma hakkan teile rääkima nii, et kõik haiged ja kõik vaesed kannatavad informatsioonipuuduse all – mis see teile ütleb? Tükk aega peab siis mõte ringi käima enne kui ta inimesele latva jõuab, aga kui ma ütlen: need on lollid, siis on igal eestlasel selge pilt, mida selle all mõeldakse. Seda ma mõtlen väga tõsiselt. Miks pean mina seda „informatsioonipuuduse all kannatavat” inimest, kes minu juurde tuleb, hakkama oma energiat kulutades ümber tegema, korda panema? Ma ei taha seda teha! Kas mul on õigus seda mitte tahta või ei ole? On. Aga kuhu jääb siis halastusprintsiip? Kõik religioonid kriipsutavad punasega ja paksult alla halastusprintsiibi. Mina lähtun sellest printsiibist sääraselt: kui inimene seda teeb, mida peab tegema – seda ma ütlen kõigile, kes minu juures käivad – kuidas toituda, kuidas hingata ja kuidas mõelda –, aga mina ei saa ju tema eest toituda, hingata ega mõelda. Nüüd sõltub temast, kas ta hakkab mu nõuandeid kasutama, näiteks et üks päev nädalas ei söö, üks päev nädalast joob ainult vett.

Ingvar Luhaäär. „Seniavaldamata intervjuu Gunnar Aarmaga” (2013), lk. 14–15.

Gunnar Aarma 6. (viimane inkarnatsioon)

Gunnar Aarma:

On üldine arvamine, et meie planeedil on 200 väga kõrget vaimset olendit, kes on juba inkarnatsiooni ahelast läbi läinud. Nad ei tarvitseks siin enam üldse olla. Nad on siin selleks, et oma kiirgusega maailma aidata. Nemad võivad olla inimese kehas, kuid võivad olla ka mentaalprojektsioonina. Siis on 2000 kõrget vaimset isikut, kes on inkarnatsiooni läbinud hiljaaegu. Nemad võiksid juba ka ära minna ja Kõiksusega ühineda, kuid nad on veel siin, et inimesi kaastundest aidata. Veel on 20 000, kes on inkarnatsiooni viimastes astmetes ja varsti lõpetavad. Nemad on jõudnud niikaugele, et teavad, milleks nad elavad, kust nad on tulnud ja enamik neist mäletab oma eelmist või mitut eelmist elu. Ja nad teavad täpselt, mida on neile tarvis ja mida on vaja nende lähedastel.

„Gunnar Aarma. Täiesti vaba mees” (2022), lk. 119.


August Aarma:

Sama jutuajamise käigus [novembris 2000] kordas ta varem loengutes väljaöeldut: maailma kiirgust kontrollivad kakssada budat, keda toetavad kaks tuhat kõrgelt arenenud isikut, kellel ei ole vaja enam inkarnatsiooni läbida, ja 20 000 viimasesse inkarnatsiooni jõudnud isikut. Katkestasin isa juttu küsimustega, millele kõigile sain ka vastused, peale ühe. Küsides, kas ka tema kuulub nende 20 000 hulka, vaatas isa mulle tükk aega sõnatult oma harjumuspärase poolmuigelise pilguga otsa ega öelnud midagi.

Maria Tilk. „Minu isa Gunnar Aarma” (2011), lk. 10.


Gunnar Aarma:

Inimesed jagunevad kolme klassi: esimesse kuuluvad karjainimesed, kellele on tarvis küünarnukitunnet ja kelle tarvis on loodud seadused; ilma seadusteta nemad elada ei oska. Valdav osa meie planeedi elanikkonnast kuulub karjarahva hulka. Teine klass, mida nad nimetavad heerosteks – neile ei ole seadusi tarvis ja nad püüavad ujuda vastuvoolu. Karjarahvas läheb pärivoolu. Mina loen ennast kuuluvaks teise klassi. Ma olen eluaeg püüdnud leida oma teed. Kolmas klass – need on pühakud. Karjarahvas mõtleb laias laastus 49% negatiivseid ja 51% positiivseid mõtteid. Heerosed jõuavad kuni 85% positiivse mõtlemiseni. Pühakud – 100%-ni.

„Gunnar Aarma. Täiesti vaba mees” (2022), lk. 62.

Gunnar Aarma 5. (kristlike rahvaste väga madal arengutase)

Gunnar Aarma:

Mõtted tekitavad energiakiirgust, mis kõikjale levib. See kiirgus mõjub teistele inimestele ja asetab nad samasse hingelisse seisundisse. Vihane inimene teeb ka teised kohalolijad vihaseks. Kade teeb ka teised kadedaks. Enamik inimesi pole oma hinges olevaid madalaid jõudusid ületanud, seepärast on nad liikumatus seisundis ja väljast tulev kiirgus võib nad tööle panna. Enne sõda jätsid paljud inimesed mulje, et nad pole millekski halvaks võimelised; sõda äratas neis kõik uinuvad kired. Tasub vaid viimast Jugoslaavia sõda (1991–1995, mille tulemusel Jugoslaavia SFV lagunes iseseisvateks riikideks) meenutada. Sõda ja sellele järgnenud muutunud elutingimused on tõestanud, et kristlike rahvaste arengutase on veel väga madal. Nende kõlbeline kultuur on väga pealispindne. Kas teistes religioonikultuurides (peale budistliku muidugi) asi palju parem on, selles ma kahtlen.


Gunnar Aarma. „Elutarkused” (2023), lk. 14.

Gunnar Aarma 4. (vastuvõetamatu ortodoksne kirik)

Gunnar Aarma:


Eestlastele pole kristlus kunagi olnud mingiks eriliseks ühendajaks. Kui, siis vaid idast peale tungima hakanud ortodoksse Vene õigeusu vastu, kus koguduse liikmeid nimetati „jumala orjadeks”. Kuna eestlane oli nii kaua orjuses olnud, siis ta ei tahtnud enam ka jumala orjuses olla. Saime mõisniku orjusest lahti, tahame jumala orjusest ka lahti saada. Seetõttu on minule ortodoksne kirik vastuvõetamatu, ta ei taga mulle isikuvabadust.

***

Ma arvan, et religioon ei ole päästja ja vaevalt ta kunagi päästja on olnud. Religioon on muidugi väga tähtis neile, kellele seda tarvis on. Mina vaatan religiooni, kõiki religioone kui karku, kui tuge neile, kellele seda vaja on. Kui me kargu haigelt ära võtame, siis me teeme suure kuriteo. Me ei tohi seda teha. Religioonil on siin maailmas oma osa täita ja me peame selle osa temale jätma, niikaua kui inimkond on sellel tasandil, kus ta praegu on. Minu arvates tuleks religiooni riigi poolt niipalju toetada kui vähegi võimalik.

***

Budism on mulle kõige sümpaatsem, sest see ei toetu jumalale, vaid inimese kõikvõimsusele. Muidugi võtab sinna jõudmine tükk aega. Aga näiteks vene kirik on kogu aeg sisendanud oma koguduste liikmetele, et nemad on Jumala orjad. Mina protesteerin kategooriliselt selle vastu. Gautama Buddha ei ole kunagi ka kõige õrnemate vihjetega tunda andnud, et inimene on midagi alaväärtuslikku, vaid alati on ta püüdnud selgeks teha, et inimene on kõikvõimas, kui ta sinnamaani jõuab. Jumal on loonud inimese kõikvõimsaks ja sellepärast võime ennast edukalt ümbritseda maagiaga.


„Gunnar Aarma. Täiesti vaba mees” (2022), lk. 85 ja lk. 88.

Gunnar Aarma 3. (südamete seiskamine Adžaaria mägedes)

Maria Tilk:

Varsti olevat alanud moslemite päevapalve aeg. Väikesesse mošeesse oli kogunenud tosinkond inimest lähemast ümbrusest. Taat arvas, et paljud neist tulid oma ravija ja pühaku juurde abi saama. Igatahes ütles too taadile, et ravib neid inimesi sellega, et paneb nende südamed mõneks ajaks seisma. Kui kauaks siis? Noh, nii kuni kolmeks minutiks. Miks mees omaette muigas, sai taat alles siis aru, kui seanss pihta hakkas. Nimelt olevat ta tundnud, et mees mõjutab ka tema südant. Igatahes meenutas taat hiljem, et tal läks tarvis kogu tahtejõudu ja teadaolevaid harjutusi, et sellele mõjule vastu seista. Mitte, et ta poleks seda Kristuse võimetega meest usaldanud, vaid tal oli kange soov näha, mis toimub kogukonna liikmetega. Isa olevatki suutnud oma tähelepanu säilitada. Taat ise arvas, et imemees nägi, kellega tegu on ja otsustas väikese demonstratsiooni korraldada. Väike kogudus langes transsi. Taadil lubati inimesi lähemalt uurida ja pulssi katsuda. Taat kinnitas, et nendel puudus pulss täielikult. Niipalju, kui sealsetes välitingimustes oli võimalik aru saada, siis nende inimeste südamed seisid. Viie minuti pärast oli märgata muutusi. Hingamine, laugude värelemine ja pulss taastusid. Kõik tulid ellu tagasi, nagu oleksid raskest unest ärganud. Imemees ütles, et see on parim ravi ja ka profülaktika, eriti südame raviks ja tugevdamiseks. Süda ei saa ju ainsa organina terve elu jooksul hetkegi puhata. Kui taat sellelt reisilt tagasi tuli, ei rääkinud ta tükk aega kellelegi, mida kõike ta näinud oli. Ütles vaid, et teda oli viidud kopteriga mägedesse, kus ta nägi imetegusid. Kõnelema hakkas ta palju hiljem ja seda südamete seiskamise lugu tuletas meelde haruharva.

Maria Tilk. „Minu isa Gunnar Aarma” (2011), lk. 126–127.

Gunnar Aarma:

Hiljem see kurd tapeti, kuna ta läks rahva hulgas nii kuulsaks, et hakkas juba kahjustama oma rahva juhtide mainet – siis ta likvideeriti.

Gunnar Aarma. „Elutarkused” (I raamat, 2013), lk. 84.

Gunnar Aarma 2. (õigest mõtlemisest)

Gunnar Aarma esinemine Pärnu psühhotroonikapäevadel novembris 1994; saade oli eetris 16. juulil 1995.

https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/tervisesaade-tervisesaade-gunnar-aarma-oigest-motlemisest

Gunnar Aarma (alates 21.10):

Kas te olete oma eneseteostusega rahul? [---]
Ja kui te olete 100 protsenti endaga rahul, siis te ei saa haigeks jääda. Ka siis, kui te tahaks. Teiega ei juhtu ühtegi õnnetust. [---]
Ma ei taha siin kiidelda, aga ma ei ole viimased 32–33 aastat ühtegi päeva haige olnud. [---]
Ja ma ei saagi haigeks jääda. See on mõtlemise probleem. Püüame kõik negatiivsed mõtted välja lülitada. Ja kui see meil õnnestub, no ütleme 75 protsendi ulatuses, siis me oleme juba probleemi lahendanud.
[---] Iga inimene teab, misasi on hea ja misasi on halb. Ainult tuleb pisut järele mõelda. Ja selleks järele mõtlemiseks ma pakun eurooplasele, tähendab intellektuaalselt arenenud inimesele, sellele inimesele, kes mõtleb valdavalt ratsionaalselt, kuulatada iga päev üks tund vaikust.

Gunnar Aarma (alates 40.33):

Kui täna ja homme ja kõikidel järgnevatel päevadel püüate hoiduda ja hiljem ka hoidute rangelt kõikidest negatiivsetest mõtetest, siis ma kardan, et tohtritel jääb siis ainult järelvalve funktsioon. Siis ei ole teid tarvis enam ravida. Siis te olete terved. Te olete õnnelikud.

Gunnar Aarma 1. (vaikuse kuulamine)

Gunnar Aarma
Vaikuse kuulamine


Teiseks soovitan ma kõigile mõtlevatele inimestele, aga mõtleme me ju kõik, kuulata iga päev üks tund vaikust.

[---]

Aga kui me vaikust kuulatame, tund aega ruumis, mis ei ole pime ega ka valgustatud, silmadega, mis ei ole suletud ega avatud, siis sel ajal, kui me seda vaikust kuulatame, me hingame, me kõik oleme sunnitud hingama, tsiviliseeritud inimene keskmiselt 15–17 korda minutis. Siis iga uus hingetõmme toob meile jälle uue uitmõtte. See vaikuse kuulatamine ei ole meditatsioon, see ei ole ka keskendus, see ei ole ka lõõgastus. See on vaikuse kuulatamine. Püüame igaüks endale selle mõiste lahti mõtestada. Ärge pingutage, ärge ponnistage, vaid tundke ennast hästi. Ja olge uudishimulik. Öeldakse, et uudishimu on negatiivne, kuid mõningatel juhtudel võib ta ka positiivne olla. Olge uudishimulikud oma mõtete suhtes. Jälgige, missugused mõtted teile tulevad.
Tähendab antud hetkel on teil üks mõte, kui te vaikuse kuulatamisest alustate. Kontrollige, jälgige ja analüüsige, kust see mõte tuli. Ja mõne aja möödudes ta kaob ära. Püüdke jälgida, kuhu ta läheb. Siis, kui te tund aega olete sääraselt oma mõtteid analüüsinud, näiteks negatiivse-positiivse osas, kas te võite antud mõtte liigitada positiivsete või negatiivsete hulka. Kui me nüüd neid mõtteid analüüsime, siis seejuures peame rangelt endale selgeks tegema, et kõik mõtted tulevad igale mõtlejale 5/6 osas tagasi, ainult 1/6 läheb sinna, kuhu me ta saadame. Näiteks, kui me oleme kadedad kellegi peale või kui me kedagi vihkame või kui me soovime kellelegi halba, siis me peame arvestama, et esmajoones me lõhume ennast 5/6 osas kogumõjust ja ainult 1/6 läheb sinna, kuhu me ta saadame.

[---]

Maailm saab paraneda ainult lähtudes indiviidist. Kui inimene ennast ise sisemiselt hakkab parandama, siis tema kaudu paraneb maailm. Ja meie praegune peamine viga selles kalpas, selles ajaloolises väga pikaajalises protsessis on see, et me tegeleme kogu aeg teistega, selle asemel, et tegelda endaga.


Gunnar Aarma. „Saada õnnelikuks” (1996), lk. 27–28.