Esietendus 2. aprillil 2011 Vilde teatris (Tartus, Staadioni 48).
Esimene
vaatus –
https://www.youtube.com/watch?v=ieaOOfd_zT8
Teine
vaatus –
https://www.youtube.com/watch?v=3jpDsqoFuxs
Josef
Šapiro täiesti ebatavaline lugu.
Jidiši
keelest tõlkinud: Kalle Kasemaa
Dramatiseerija,
lavastaja ja muusikaline kujundaja: Jüri Kaldmaa
Kunstnik,
plakati autor ja helikujundaja: Ursula Noor
Valgus: Aare Vider
(1964–2025) ja Indrek Tobre
Heli: Sander Soo ja Tõnu
Kolju
Video: Tiit Joala
Tegelased:
1)
Josef Šapiro (vanem) – Matti Linno (1945–2021)
2) Josef
Šapiro (noorem) – Rein Annuk
3) Kuri tung –
Ursula
Noor
4) Hea tung –
Aire
Pajur
5)
Priscilla –
Tess
Pauskar
6) Saara –
Anni
Luud (Õnneleid)
7) Liza, Josef Šapiro armuke – Aire Pajur ja
Anni Luud (Õnneleid)
8) Micki, Liza tütar – Ursula Noor ja
Tess Pauskar
Arvustusi
ja
kirjutisi:
https://www.vildeteater.ee/repertuaar/patukahetseja/
Jaan
Tooming:
„Nobelist Singeri romaani „Patukahetseja”
dramatiseering ja etendus Vilde harrastusteatris Tartu linnas on üks
kena nähtus praeguses maailmas. [---]
Seepärast on eriti
tervitatav, et vähemalt Staadioni tänaval 48 – Vilde Teatris –
on etendus, mis kutsub meid otsima rada hullunud maailmast välja,
leidma teed, kus on rahu ja rõõm ja Jumala käsi. Jõudu
näitlejatele, igatahes ei taha ma pärast seda etendust enam
tavalist teatrit, kirjandust ega kino, ei taha lehti ega raadiot ega
telekat, tahan rahu, mis on üle mõistuse, rahu, milles on igavene
rõõm ja hardus.”[1]
Kalle
Kasemaa:
„See oli mu meelest väga hästi tehtud ning
kriitik Peeter Piiri tõstis esile näitlejate kõrgetasemelist
mängu.”[2]
Tsitaate
„Patukahetsejast”.
Isaac Bashevis Singer. „Saatan Gorais.
Patukahetseja” (1995).
***
Automaatselt
ostsin ma ajalehe ja kui ma seda lehitsesin, leidsin ma sellest
kõike, mille eest ma tahtsin põgeneda: sõdu, revolutsiooni
ülistamist, tapmisi, vägistamisi, poliitikute küünilisi lubadusi,
valelikke juhtkirju, vasikavaimustust tühiste ja tobedate raamatute
kohta ning idiootlike näidendite ja filmide üle. (Lk.
146.)
***
Üks moodsa inimese tobedamaid kirgi
on kirg lugeda ajalehti, tahta kuulda uudiseid. Uudised on alati
halvad. Need mürgitavad elu. Kuid moodne inimene ei saa selle
mürgita elada. Ta peab teadma kõigist mõrvadest, kõigist
vägistamistest. Ta peab teada saama kõigist hullustest ning kõigist
vääradest teooriatest. Talle ei ole küllalt ajalehest. Ta otsib
uudiseid raadiost, televiisorist. Antakse välja ajakirju, mis
nädalalõpul teevad kokkuvõtteid uudistest ning sealt võib veel
kord lugeda, mida iga kurjategija on teinud ning mida iga idioot on
öelnud. (Lk. 209.)
***
Kui
moodne mees naise võtab – eriti Ameerikas –,
satub ta ussipessa. Moodsa inimese abiellumine on üks enesetapu
liike. Võltsi naeratuse eest ning naise eest, keda hulk teisi mehi
on tasuta nautinud, maksab mees mitte üksi oma vabadusega, vaid
tihti ka oma elu ja tervisega. (Lk. 196–197.)
***
Nad
on teinud seksist turu, kus üksteisega võisteldakse. Tänapäevane
mees peab endale sisendama, et ta on vägevaim isane ning et Casanova
oli temaga võrreldes koolipoiss. Ta proovib ka naist selles veenda,
kuid naine teab seda paremini.
Naine on samasuguses olukorras.
Ta teab, et tema mehel oli ja on hulk teisi ning ta tahab nendega
võistelda: olla parem kui nemad, ilusam kui nemad. Moodne inimene on
toonud konkurentsi sinna, kus seda ei tohiks olla. Kogu moodne elu on
võidujooksude rida, kus tuleb näidata, kes on pikem, suurem,
tugevam. Kes suudab teistest kõrgemale hüpata, kes suudab palli
teistest kaugemale visata. Tänapäeva naine tahab tingimata olla
kõige ilusam. Ta tahab ületada Marilyn Monroed. (Lk.
210.)
***
Teile
pole võib-olla sõnad „kuri tung” midagi muud kui pilt. Aga
mulle on kuri tung ja hea tung reaalsed olendid, lausa tegelikkuse
kvintessents. Ei ole oluline, kas ma pean neid vaimudeks või muudeks
olevusteks. Kuid nad on olemas ning mõjutavad inimest hällist kuni
hauani. Iseäranis kuri tung, kes on tugev nagu raud, sest keha,
veri, närvid, emotsioonid – kõik on tema poolel. Selles maailmas,
kus maja ehitamine võtab aasta ning selle purustamine ühe minuti,
võimutseb kuri tung. Tema käsutuses on kõik vahendid, kõik jõud.
(Lk. 167.)
***
Mõnikord
ütleb kuri tung mulle: tore oleks, Josef, kui sa silmad kinni paned
ning ei oleks ei kohut ega kohtunikku, ning sinust saaks vaid pime,
tumm peotäis põrmu, sitahunnik. Ma kuulan ta ära ning vastan
talle: isegi kui nõnda juhtuks, ikkagi on olemas elav Jumal, ning
mina olen elanud oma veendumuse ja oma maitse järgi. (Lk.
211.)
------------
[1]
Jaan
Tooming. Põgene, vaba lapsuke! –
Jaan
Tooming. „Teater
kui saladus” (2015), lk. 100.
https://vildeteater.blogspot.com/2011/05/lavastaja-ja-naitleja-jaan-tooming.html
[2]
Kalle
Kasemaa, Kaarina Rein. Ida ja Lääne piirimail. Looming nr. 3 2019,
lk. 392.
https://kultuur.err.ee/924045/intervjuu-kalle-kasemaaga-ida-ja-laane-piirimail
Peeter
Piiri. Vanatestamentlik juut sattus seksrevolutsiooni. Tartu
Postimees. 20. aprill 2011.
https://tartu.postimees.ee/422403/vanatestamentlik-juut-sattus-seksrevolutsiooni
Ilmunud:
Blogi „Jeesuse oma”, 29.
september
2025.
https://kaldmaajyri.blogspot.com/2025/09/isaac-bashevis-singeri-patukahetseja.html
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar