Gunnar Aarma 4. (vastuvõetamatu ortodoksne kirik)

Gunnar Aarma:


Eestlastele pole kristlus kunagi olnud mingiks eriliseks ühendajaks. Kui, siis vaid idast peale tungima hakanud ortodoksse Vene õigeusu vastu, kus koguduse liikmeid nimetati „jumala orjadeks”. Kuna eestlane oli nii kaua orjuses olnud, siis ta ei tahtnud enam ka jumala orjuses olla. Saime mõisniku orjusest lahti, tahame jumala orjusest ka lahti saada. Seetõttu on minule ortodoksne kirik vastuvõetamatu, ta ei taga mulle isikuvabadust.

***

Ma arvan, et religioon ei ole päästja ja vaevalt ta kunagi päästja on olnud. Religioon on muidugi väga tähtis neile, kellele seda tarvis on. Mina vaatan religiooni, kõiki religioone kui karku, kui tuge neile, kellele seda vaja on. Kui me kargu haigelt ära võtame, siis me teeme suure kuriteo. Me ei tohi seda teha. Religioonil on siin maailmas oma osa täita ja me peame selle osa temale jätma, niikaua kui inimkond on sellel tasandil, kus ta praegu on. Minu arvates tuleks religiooni riigi poolt niipalju toetada kui vähegi võimalik.

***

Budism on mulle kõige sümpaatsem, sest see ei toetu jumalale, vaid inimese kõikvõimsusele. Muidugi võtab sinna jõudmine tükk aega. Aga näiteks vene kirik on kogu aeg sisendanud oma koguduste liikmetele, et nemad on Jumala orjad. Mina protesteerin kategooriliselt selle vastu. Gautama Buddha ei ole kunagi ka kõige õrnemate vihjetega tunda andnud, et inimene on midagi alaväärtuslikku, vaid alati on ta püüdnud selgeks teha, et inimene on kõikvõimas, kui ta sinnamaani jõuab. Jumal on loonud inimese kõikvõimsaks ja sellepärast võime ennast edukalt ümbritseda maagiaga.


„Gunnar Aarma. Täiesti vaba mees” (2022), lk. 85 ja lk. 88.