Jüri Kaldmaa „Ärdunsoldan 2012”

Esietendus 1. aprillil 2012 Vilde teatris (Tartus, Pepleri 27).

https://www.youtube.com/watch?v=BPI2hfV7sF0


Näidend on pühendatud Jaanile.


Lavastaja: Jaan Tooming (1946–2024)
Kunstnik ja plakati autor: Ursula Noor
Videokunstnik: Indrek Tobre
Muusikaline kujundus: Jaan Tooming, Jüri Kaldmaa


Tegelased (ilmumise järjekorras):

1) Toot, leskmees, 65-aastane – Matti Linno (1945–2021)
2) Laasu, Toodu naine, 57-aastane – Helve Nurk
3) Muki, 8-aastane – Tess Pauskar
4) Nall, 19-aastane – Ursula Noor
5) Ürg, lehekandja, 30-aastane – Jüri Kaldmaa
6) Jammar, Nalli vanaisa, 70-aastane – Rein Annuk
7) Mämm, 81-aastane – Aire Pajur
8) Ärdunsoldan – Sander Soo

Kahjuks videos puudub lavastuse finaal – palve ja Ärdunsoldani ilmumine.


Arvustusi ja kirjutisi:
https://www.vildeteater.ee/repertuaar/ardunsoldan-2012/


Peeter Piiri:

„Asetasin end küsimuste ja vastusteta Toominga teatririitusse ning sain suurepärase teatrielamuse.”^[1]

Jüri Kaldmaa:

„Lavastaja Jaan Tooming lendab. Ta on kosmosemees, astro- või suisa ufonaut. Kui ta lendu tõuseb, eks püüa kannul püsida.”^[2]

Heili Sibrits:

„Ja „Ärdunsoldani 2012” vabatahtlikud näitlejad teevad silmad ette nii mõnelegi palgalisele näitlejale – siinkohal sügav kummardus pimedat ratastoolimeest mänginud Rein Annukile Tabivere harrastusteatrist.”^[3]



Jüri Kaldmaa
Kolm killukest


***
Elava Eesti näitekirjaniku teos oli Jaani lavastajaloomingus harv külaline. Jaan lavastas 55 aasta jooksul kõigest kuue kaasaegse Eesti autori tekste. Ometi tegi ta sadakond lavastust. Need kuus kirjanikku (sündimise järjekorras) ja kuus näidendit + üks dramatiseering (nr. 5) on:
1) Osvald Tooming (1914–1992), „Külvikuu” (1972, Vanemuine) ja „Musta Mandri kasupoeg” (1981, Vanemuine);
2) Ain Kaalep (1926–2020), „Mäe veri (Totomauna)” (1979, Vanemuine);
3) Lembit Eelmäe (1927–2009), „Otsides oma saart” (1994, Vanemuine);
4) Jaan Kruusvall (1940–2012), „Jõgi voolab” (1980, Ugala);
5) Henn Mikelsaar (1943), „Käiski Nuustakul ära” (1998, Vanemuine);
6) Jüri Kaldmaa (1968), „Ärdunsoldan 2012” (2012, Vilde teater).^[4]
Ja seitsmes oli Jaan ise.^[5]

Lavale jõudis 1970-ndatel, 1980-ndatel ja 1990-ndatel igal kümnendil kaks teksti ning 2000. aastast kuni lavastaja surmani (2024) üksnes üks näidend. Jaanist noorem olen ainult mina. Ja ma olen teine autor, kes lavastaja soovil oma näidendi lavastuses kaasa mängis. Esimene oli professionaal Lembit Eelmäe.

Pildilt puuduvad Martin Alguse, Nikolai Baturini, Jüri Ehlvesti, Raimond Kaugveri, Mart Kivastiku, Andrus Kivirähki, Jaan Krossi, Madis Kõivu, Urmas Lennuki, Ardi Liivese, Juhan Peegli, Egon Ranneti, Paul-Eerik Rummo, Rein Saluri, Kulno Süvalepa, Mats Traadi, Jaan Tätte, Jaan Unduski, Mati Undi, Vaino Vahingu, Arvo Valtoni, Enn Vetemaa, Ervin Õunapuu jmt. (draama)tekstid.


***
Jaaniga tutvusin ma 1996. aasta suvel ja temast sai minu ristiisa EELK Tartu Peetri koguduses. 21. novembril 1997 asusin tööle varahommikuse lehekandjana Raadil. Jaan palus mul kirjutada näidend sellest, mida ma oma postiringil näen. Tuli sihuke reaalsusest lähtuv fantaasiapiltide rida, üheks tegelaseks rääkiv koer. Esialgne tekst valmis 1998 ja kandis pealkirja „Ärtusoldat”. Lavastus sai uue nime – „Ärdunsoldan 2012” –, mille pani lavastaja. Tollel aastal oodati maailma lõppu.
Põimisin teksti mitmeid Arvo Pärdi palasid („Arbos” jt.), „Stabat Materi” algus kõlas ka lavastuses. Kui Nall (Ursula Noor) mängib viiulit, alates 45.27 kuni 48.27. Videos on see paraku vaigistatud.


***
Jaan tahtis „Ärtusoldatit” lavale tuua Vanemuises ja ka Endlas (paralleelselt vendade Čapekite näidendiga „Putukate elust”, mis esietendus 16. jaanuaril 1999). Kummaski teatris tulemuseta.
24. veebruaril 2012 anti Jaanile Tartu Ülikooli aulas üle Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia (64 000 eurot). Meie proovid juba käisid. „Ärdunsoldan 2012” esietendus 1. aprillil 2012 Tartus, Vilde teatris. Esietenduse peolaud oli rikkalik.



------------
^[1] Peeter Piiri. Vana uus teatriuuendus. Sirp 13. aprill 2012.
https://www.sirp.ee/vana-uus-teatriuuendus/
^[2] Tambet Kaugema. Pealelend. Jüri Kaldmaa. Sirp 13. aprill 2012.
https://www.sirp.ee/pealelend-jueri-kaldmaa/
^[3] Heili Sibrits. Jaan Tooming pakub lohutust? Postimees 4. aprill 2012.
https://www.postimees.ee/796966/jaan-tooming-pakub-lohutust
^[4] Vt. ka Luule Epner. Jaan Tooming ja eesti klassika. Looming nr. 4 2025, lk. 524.
https://www.looming.ee/jaan-tooming-ja-eesti-klassika/
^[5] Näiteks tema kirjutatud ja lavastatud „Ploomipuu õis” esietendus 2. novembril 2008 Vanemuise ovaalsaalis. (Mängiti ka 2006 Tartu Kunstimuuseumi näitusemajas.) Jaani lühinäidendeid on peale tema enda lavastanud ainult siinkirjutaja. „Penskarid” ja „Papa Karla” esietendusid 15. aprillill 2013 Tartu Kirjanduse Majas. Lavastas Jüri Kaldmaa, mängisid Ursula Noor ja Peeter Piiri, puldis Indrek Tobre (video, valgus ja heli). Jaani „Joeli ja Maria” lavastasime me kahekesi. Esietendus toimus 23. novembril 2015 Tartu Linnaraamatukogus. Mängisid Birgit Kööbi, Carolina Kask, Markus Huul ja Rein Annuk.
Vt. ka Luule Epner. Jaan Tooming ja eesti klassika. Looming nr. 4 2025, lk. 523.
https://www.looming.ee/jaan-tooming-ja-eesti-klassika/



Ilmunud: Blogi „Jeesuse oma”, 2. oktoober 2025.
https://kaldmaajyri.blogspot.com/2025/10/juri-kaldmaa-ardunsoldan-2012.html

Isaac Bashevis Singeri „Patukahetseja”

Esietendus 2. aprillil 2011 Vilde teatris (Tartus, Staadioni 48).

Esimene vaatus –
https://www.youtube.com/watch?v=ieaOOfd_zT8


Teine vaatus –
https://www.youtube.com/watch?v=3jpDsqoFuxs


Josef Šapiro täiesti ebatavaline lugu.

Jidiši keelest tõlkinud: Kalle Kasemaa
Dramatiseerija, lavastaja ja muusikaline kujundaja: Jüri Kaldmaa
Kunstnik, plakati autor ja helikujundaja: Ursula Noor
Valgus: Aare Vider (1964–2025) ja Indrek Tobre
Heli: Sander Soo ja Tõnu Kolju
Video: Tiit Joala


Tegelased:

1) Josef Šapiro (vanem) – Matti Linno (1945–2021)
2) Josef Šapiro (noorem) – Rein Annuk
3) Kuri tung – Ursula Noor
4) Hea tung – Aire Pajur
5) Priscilla – Tess Pauskar
6) Saara – Anni Luud (Õnneleid)
7) Liza, Josef Šapiro armuke – Aire Pajur ja Anni Luud (Õnneleid)
8) Micki, Liza tütar – Ursula Noor ja Tess Pauskar


Arvustusi ja kirjutisi:
https://www.vildeteater.ee/repertuaar/patukahetseja/


Jaan Tooming:

„Nobelist Singeri romaani „Patukahetseja” dramatiseering ja etendus Vilde harrastusteatris Tartu linnas on üks kena nähtus praeguses maailmas. [---]
Seepärast on eriti tervitatav, et vähemalt Staadioni tänaval 48 – Vilde Teatris – on etendus, mis kutsub meid otsima rada hullunud maailmast välja, leidma teed, kus on rahu ja rõõm ja Jumala käsi. Jõudu näitlejatele, igatahes ei taha ma pärast seda etendust enam tavalist teatrit, kirjandust ega kino, ei taha lehti ega raadiot ega telekat, tahan rahu, mis on üle mõistuse, rahu, milles on igavene rõõm ja hardus.”^[1]


Kalle Kasemaa:

„See oli mu meelest väga hästi tehtud ning kriitik Peeter Piiri tõstis esile näitlejate kõrgetasemelist mängu.”^[2]



Tsitaate „Patukahetsejast”.
Isaac Bashevis Singer. „Saatan Gorais. Patukahetseja” (1995).


***
Automaatselt ostsin ma ajalehe ja kui ma seda lehitsesin, leidsin ma sellest kõike, mille eest ma tahtsin põgeneda: sõdu, revolutsiooni ülistamist, tapmisi, vägistamisi, poliitikute küünilisi lubadusi, valelikke juhtkirju, vasikavaimustust tühiste ja tobedate raamatute kohta ning idiootlike näidendite ja filmide üle. (Lk. 146.)


***
Üks moodsa inimese tobedamaid kirgi on kirg lugeda ajalehti, tahta kuulda uudiseid. Uudised on alati halvad. Need mürgitavad elu. Kuid moodne inimene ei saa selle mürgita elada. Ta peab teadma kõigist mõrvadest, kõigist vägistamistest. Ta peab teada saama kõigist hullustest ning kõigist vääradest teooriatest. Talle ei ole küllalt ajalehest. Ta otsib uudiseid raadiost, televiisorist. Antakse välja ajakirju, mis nädalalõpul teevad kokkuvõtteid uudistest ning sealt võib veel kord lugeda, mida iga kurjategija on teinud ning mida iga idioot on öelnud. (Lk. 209.)


***
Kui moodne mees naise võtab – eriti Ameerikas –, satub ta ussipessa. Moodsa inimese abiellumine on üks enesetapu liike. Võltsi naeratuse eest ning naise eest, keda hulk teisi mehi on tasuta nautinud, maksab mees mitte üksi oma vabadusega, vaid tihti ka oma elu ja tervisega. (Lk. 196–197.)


***
Nad on teinud seksist turu, kus üksteisega võisteldakse. Tänapäevane mees peab endale sisendama, et ta on vägevaim isane ning et Casanova oli temaga võrreldes koolipoiss. Ta proovib ka naist selles veenda, kuid naine teab seda paremini.
Naine on samasuguses olukorras. Ta teab, et tema mehel oli ja on hulk teisi ning ta tahab nendega võistelda: olla parem kui nemad, ilusam kui nemad. Moodne inimene on toonud konkurentsi sinna, kus seda ei tohiks olla. Kogu moodne elu on võidujooksude rida, kus tuleb näidata, kes on pikem, suurem, tugevam. Kes suudab teistest kõrgemale hüpata, kes suudab palli teistest kaugemale visata. Tänapäeva naine tahab tingimata olla kõige ilusam. Ta tahab ületada Marilyn Monroed. (Lk. 210.)


***
Teile pole võib-olla sõnad „kuri tung” midagi muud kui pilt. Aga mulle on kuri tung ja hea tung reaalsed olendid, lausa tegelikkuse kvintessents. Ei ole oluline, kas ma pean neid vaimudeks või muudeks olevusteks. Kuid nad on olemas ning mõjutavad inimest hällist kuni hauani. Iseäranis kuri tung, kes on tugev nagu raud, sest keha, veri, närvid, emotsioonid – kõik on tema poolel. Selles maailmas, kus maja ehitamine võtab aasta ning selle purustamine ühe minuti, võimutseb kuri tung. Tema käsutuses on kõik vahendid, kõik jõud. (Lk. 167.)


***
Mõnikord ütleb kuri tung mulle: tore oleks, Josef, kui sa silmad kinni paned ning ei oleks ei kohut ega kohtunikku, ning sinust saaks vaid pime, tumm peotäis põrmu, sitahunnik. Ma kuulan ta ära ning vastan talle: isegi kui nõnda juhtuks, ikkagi on olemas elav Jumal, ning mina olen elanud oma veendumuse ja oma maitse järgi. (Lk. 211.)



------------
^[1] Jaan Tooming. Põgene, vaba lapsuke! – Jaan Tooming. „Teater kui saladus” (2015), lk. 100. https://vildeteater.blogspot.com/2011/05/lavastaja-ja-naitleja-jaan-tooming.html
^[2] Kalle Kasemaa, Kaarina Rein. Ida ja Lääne piirimail. Looming nr. 3 2019, lk. 392. https://kultuur.err.ee/924045/intervjuu-kalle-kasemaaga-ida-ja-laane-piirimail
Peeter Piiri. Vanatestamentlik juut sattus seksrevolutsiooni. Tartu Postimees. 20. aprill 2011. https://tartu.postimees.ee/422403/vanatestamentlik-juut-sattus-seksrevolutsiooni



Ilmunud: Blogi „Jeesuse oma”, 29. september 2025.
https://kaldmaajyri.blogspot.com/2025/09/isaac-bashevis-singeri-patukahetseja.html

Lauri Johanssoni võimas tunnistus

Mõrtsukas, kellest sai evangelist

Lauri Johansson:

„Sellel ei ole mitte mingisugust tähtsust, mida mina mõtlen teist või mida teie mõtlete minust või mida meie mõtleme Jumalast. Ainus asi, millel on tähendus, on see, mida Jumal mõtleb meist.”

Tervikliku Tervenemise Teenistuse eri Nõmme Baptistikoguduses 8. oktoobril 2023. Alates 55.30 kuni 1.47.23.

https://www.youtube.com/watch?v=-cq9USz4nG0



Ilmunud: Blogi „Jeesuse oma”, 24. september 2025.
https://kaldmaajyri.blogspot.com/2025/09/lauri-johanssoni-voimas-tunnistus.html

12 sammu tervenemiseni ja 12 sammu hullumeelsuseni

Tervenemine või hullumeelsus?

1. samm – Tunnistasime, et olime alkoholi ees jõuetud – et me ei tulnud oma eluga toime.
1. samm – Tunnistame, et me pole jõuetud millegi ees – et suudame suurepäraselt juhtida oma elu. Ka suudame suurepäraselt juhtida teiste inimeste elusid.

2. samm – Hakkasime uskuma, et ainult meist suurem jõud võib meile tagasi anda terve vaimu.
2. samm – Hakkame uskuma, et pole mingit meist suuremat jõudu ja et kogu muu maailm on hull.

3. samm – Otsustasime anda oma tahte ja elu Jumala hoolde, nii nagu me Teda mõistame.
3. samm – Otsustame, et meie lähedased peavad andma oma tahte ja elu meie hoole alla, isegi kui nad ei mõista meid üldse.

4. samm – Viisime läbi põhjaliku ja kartmatu moraalse eneseuuringu.
4. samm – Süüvime igaühesse, keda tunneme, ja viime läbi kartmatu tema-uuringu.

5. samm – Tunnistasime Jumalale, iseendale ja mõnele teisele inimesele oma väärate tegude tõelist olemust.
5. samm – Tunnistame kogu maailmale üles kõigi teiste inimeste vigade tõelise olemuse.

6. samm – Olime täiesti valmis selleks, et Jumal kõrvaldaks kõik meie iseloomuvead.
6. samm – Oleme täiesti valmis, et teised osutaksid meile au, mida oleme enda arust ära teeninud.

7. samm – Palusime Teda alandlikult, et Ta kõrvaldaks meie puudused.
7. samm – Nõuame, et teised täidaksid meie tahtmist, kuna oleme alati täis vaimuvalgust.

8. samm – Koostasime nimekirja kõikidest inimestest, kellele olime kahju teinud, ja hakkasime soovima seda heastada.
8. samm – Teeme nimekirja kõigist inimestest, kes on meile kahju teinud, ning soovime nende kõigiga arveid klaarida.

9. samm – Hüvitasime vähimagi võimaluse korral neile inimestele tehtud kahju – välja arvatud juhul, kui oleksime teinud sellega halba neile või kellelegi teisele.
9. samm – Maksame, kui vähegi võimalik, neile inimestele kohe kätte, välja arvatud juhul, kui see ohustaks meie elu või tooks kaasa vähemalt vanglakaristuse.

10. samm – Jätkasime eneseuuringut ja kui olime milleski eksinud, tunnistasime seda kohe.
10. samm – Jätkame teiste inimeste uuringut ja kui nad on milleski eksinud, ütleme seda neile kohe ja korduvalt.

11. samm – Püüdsime palve ja mõtiskluse abil täiustada oma teadlikku sidet Jumalaga, nii nagu me Teda mõistame, paludes vaid oskust mõista Tema tahet ja jõudu seda järgida.
11. samm – Püüame hädaldamise ja ravimite tarvitamise kaudu täiustada oma suhteid teistega – sellistena, nagu me neid üldse ei mõista – paludes ainult, et nad täidaksid meie tahtmist.

12. samm – Olles kogenud nende sammude tulemusena vaimset ärkamist, püüdsime viia seda sõnumit alkohoolikuteni ja järgida neid põhimõtteid kõikides oma tegemistes.
12. samm – Kogenud neid samme läbides täielikku füüsilist, emotsionaalset ja vaimset kokkuvarisemist, püüame süüdistada teisi ja võita poolehoidu kõigile oma tegudele.


Allikad:

12 sammu tervenemiseni –
https://aaestonia.com/aa-liikmetele-aa-12-sammu-juhis

12 sammu hullumeelsuseni –
https://thehaynesclinic.com/12-step-programme/the-twelve-step-to-insanity/



Ilmunud: Blogi „Jeesuse oma”, 18. september 2025.
https://kaldmaajyri.blogspot.com/2025/09/12-sammu-tervenemiseni-ja-12-sammu.html