Jürile
Meil pole rõivaid. Jumal pole andnud.
Kes muugi meile rahatuile müüks.
Üks võõras on need kirjud kuued kandnud.
Hää küll, ma võtan selle oma süüks.
Mul ongi minek – prügiämber viia
ses pühapäevas. Päevas pühimas,
mil leegi kujul ilmusime siia.
Tule puhastavas mühinas.
Marilt
Mai 2000
(„Looming“ nr. 5, 2014, lk. 579.)
Tänuks ja tänuga
Luuletuse „Meil pole rõivaid. Jumal pole andnud...“ saatis Mari Vallisoo mulle 2000. aasta maikuus. Tänuks.
Töötasin siis ajalehe „Eesti Kirik“ toimetajana ning olin lehes avaldanud kolm Vallisoo varem ilmunud luuletust („Üks poiss“, „Maihommik“, „Kord kõnelesin kaunis idamurdes...“).
Läkitan nüüd Mari Vallisoo sõnul „väikese värsi“ tänuga ja luuletaja tütre Tuuli Vallisoo lahkel loal suurele ilmale.
Ma olen Susan nimepidi. Tervitused kõigile, kes seda tunnistust loevad. Mu abikaasa lükkas mu tagasi pärast kaheksat(8) aastat abielu lihtsalt sellepärast, et teisel naisel oli tema peal loits ja ta jättis minu ja lapsed kannatama. ühel päeval, kui ma lugesin läbi veebi, ma nägin postitust, kuidas see õigekirja ratas selle e-posti aadress ( aoba5019@gmail.com ), aitas naine saada tagasi oma abikaasa ja ma andsin talle vastuse oma aadress ja ta ütles mulle, et naine oli õigekirja mu abikaasa ja ta ütles mulle, et ta aitab mind ja pärast 2 päeva kasutades, mida ta saadab mulle, et ma olen mu mees tagasi. Võite jõuda tema kaudu oma e-posti: (aoba5019@gmail.com) või tema WhatsApp number:( +27740386124 ) . Ma uskusin teda ja täna on mul hea meel teile kõigile teada anda, et sellel loitsurattal on võime armastajaid tagasi tuua. sest ma olen nüüd rahul oma abikaasa kõik tänu DR ADELEKE
VastaKustuta